Aarete Laeka sünnilugu

Aarete Laegas on veel üsna uus mittetulundusühing, mida veab väike seltskond noori aktiivseid inimesi, kes soovivad oma põhitöö kõrvalt aidata neid, kellel on hetkel raske. Ei tea me ju keegi, millal meid järgmine tõus või mõõn ees ootab ja samas tahaksime kõik, et raskel ajal keegi appi tuleks. Sealt edasi oli loogiline samm heal ajal ise appi minna.

Algus

Kõik sai alguse 2012. aasta detsembris, kui levis uudis, et muusik Kalmer Neidla jäi tulekahjus ilma oma kodust ning tänu Eesti inimeste lahkusele suudeti kiiresti hankida hätta sattunud perele pea kõik vajalik, millest järsku puudus oli tekkinud. Pärast seda ühekordset heategevusaktsiooni avaldas sotsiaalminister Hanno Pevkur meedias arvamust, et Eestile on vaja eraldi organisatsiooni, mis suudaks kriitilisel momendil tagada kiiresti inimestele riideabi ja muu hädavajaliku. Sealt see lumepall veerema hakkas. Üks Aarete Laeka eestvedajatest, Raido otsustas reageerida üleskutsele. Ideed said paberile ja algas mõttekaaslaste otsimine, et üheskoos plaan ellu viia. Raido tegeleb täna arendusküsimuste, nõustamise ja logistikaga.

Raido rääkis oma ideest Kadri Brittile, kuna teadis, et heategevusega tegelemine on olnud üks tema eluunistustest. Nüüd on Kadri Britt meie MTÜ hing ja süda, aktivist ja tujutõstja. Ükskõik, missuguse küsimusega te meie poole pöördute, suure tõenäosusega jõuab see Kadri Britti lauale (õigem oleks vist öelda telefonile või e-mailile) ning ta asub hoogsalt tegutsema lahenduse suunas. Kadri Britt on see, kelle puhul võib tõesti öelda – mida rohkem ta teeb, seda rohkem jõuab.

Organisatsioonile nimepanek

Kust aga see nimi? Mis aarded? Kelle varandus? Kaalutud sai erinevaid nimevariante, mis iseloomustaksid kõike seda, mida ära teha tahtsime – viia abivajajaid kokku inimestega, kes soovivad ja saavad aidata ning pakkuda inimestele reaalset, käega katsutavat ja vajadusepõhist abi, lootust ja toetust raskel hetkel. Kuidas me seda täpselt teeme – see on juba eraldi teema. Leiame, et kõige suurem varandus siin ilmas on pere ja sõbrad, inimesed meie ümber; heatahtlikkus ja abivalmidus, omakasupüüdmatus. Nimi Aarete Laegas sümboliseeribki pigem häid inimesi ja omadusi kui materiaalset vara.

Puhas elukeskkond ja hoolivad inimesed

Kui nimi oli leitud, hakkasid asjad juba kiiresti edasi liikuma. Juulikuus leidis Aarete Laegas endale sobiva pesa Uue Maailma rajoonis, Tallinnas. See tundus olevat täpselt õige koht ja kogukond, kust võiksime leida palju toetajaid oma tegevusele ja sarnase maailmavaatega inimesi. Koht, kus rahast enam väärtustatakse ligimest ning kullast-karrast peetakse kallimaks puhast elukeskkonda. Pesa leitud, sai 5. augustil 2013 MTÜ Aarete Laegas ametlikult ka äriregistrisse kantud.

Kiirete toimetuste keskel hakkasid tekkima esimesed toetajad ja liitus seltskonnaga Maria. Nagu ka Kadri Brittil ja Raidol, oli ka temal oma päevatöö ja tegemised, kuid miski sundis teda end appi pakkuma sellisele headusepõhisele ettevõtmisele. Asjade loomuliku jätkuna sai Maria osaks Aarete Laeka kommunikatsioonipool, kuid nagu meil kõigil, oli ka temal siin seitse ametit – tulnud nii seinu värvida, riideid sorteerida kui ka külalisi vastu võtta. Kõike seda oleme siiski teinud rõõmuga ilma mingisugust rahalist kasu ise saamata ning puhtalt oma soovist hea asja sünnile kaasa aidata. 

Poolteist nädalat ning uksed saidki valla

Videviku toetuspoodTe võib-olla ei usu seda, aga ruumide ülevaatamisest sorteerimiskeskuse ja toetuspoe avamiseni – pärast üsna korralikku remonti – läks aega poolteist nädalat. Paljud ei uskunud, et me endale seatud tähtajaks valmis jõuaksime. Aga me töötasime hommikust õhtuni, käisime kodus ainult magamas, vahepeal kahtlesime ise ka, kas tõesti kõik tehtud saab, kuid Aarete Laegas avati rahvale täpselt nagu plaanitud Uue Maailma festivalil 31. augustil 2013. Endisest Kesklinna noortekeskusest saigi Aarete Laeka pesa. Sellel majal on olnud väga huvitav ajalugu. Kuuldavasti on seal tegutsenud ka hoiukassa, samuti mošee ja autoosade pood. 

Uus aasta, uued tuuled

Antud pesas tegutsesime kuni 2014. aasta aprillikuuni, siis kolisime meie praegusesse kohta Põhja-Tallinnasse, Madala tänavale. Enda imestuseks kasvas meie tegevus nii suureks, et vajasime rohkem pinda. Seal on meil teoks tehtud ka lastetuba, mis Videviku tänavale kahjuks ei mahtunud. Lastetoas saavad lapsed mõnusalt aega veeta, samal ajal kui vanemad meie toestuspoes ostlevad või keskuse töötajaga Aarete Laeka tegevusest räägivad.

IMG_1264Käesoleva aasta maikuus viis Maria teekond välismaale ja tema asemele kommunikatsiooniküsimusi lahendama-arendama tuli Kadi. See paar kuud on Kadi hingega asja juures olnud ja ennast tõestanud, Aarete Laegast on kajastatud ka juba väga mitmes meediakanalis. 

Ja ärme unusta ka Jaanikat, kes teil peaaegu iga päev Aarete Laekas naeratusega vastas on, toetuspoes korda peab, toodud asju vastu võtab, sorteerib ning abipakke komplekteerib. 

Aasta jooksul on Aarete Laeka tegevuses kaasa löönud ka päris mitmed vabatahtlikud heategijad, kelle abita meil palju keerulisem oleks. Toome eraldi välja järgmised inimesed: Kalev, Kristi Liisa, Tarmo, Mauri ja Heleri, kes on aidanud remonditöödes ning asjade transportimisel; Teele, Triin ja Evi, kellest on abi olnud Aarete Laeka toetuspoes. Teeme neile kõigile sügava kummarduse ja ütleme südamest suur aitäh!

Abi on läinud õigesse kohta

SIMG_0341elle aasta jooksul on meieni jõudnud üle  25 tonni asju, millest umbes 2 tonni on pidanud meie sorteerimiskeskus kahjuks prügi hulka panema. 
Asju abipakkidesse on läinud üle paari tuhande.
Aidatud on ligikaudu 300 inimest (kahjuks täpne number puudub, kuna osad pakid on komplekteeritud ja viidud sotsiaalasutustesse, kus need laiali jagatakse vastavalt vajadusele).

Täname kõiki heasüdamlikke kaasalööjaid, kes on aidanud meil aidata! 🙂

 

Märgata või silmad peita?

Väga raske on mööda minna kaubanduskeskuse ees lumisel maapinnal istuvast kerjavast naisterahvast. Eriti päeval, kui päike on ammu loojunud ja kraadiklaas näitab kahekohalist numbrit. Miinusega. Õues on nii külm, et ei tahaks seal olla sekunditki kauem kui hädavajalik on. Mind aga oli soe tuba ootamas.

Oleksin nii tahtnud vaest naist aidata, aga seekord ei osanud ja nii piinlik kui seda ka on endale ja teistele tunnistada, läksin ma temast mööda, nagu poleks midagi märganudki, endal peas keerlemas mõtted, kuidas ma oleksin saanud aidata ja põhjendused (loe: vabandused), miks ma seda ei teinud täna. Ma väga ei usu, et raha andmine selliseid inimesi aitab, sest täitsa vabalt võib olla, et kogu tuntud jäätisefirma papptopsikusse kogenenud teenistus kulutatakse millelegi ebatervislikule. See aga ei tähenda, et inimene peaks oma pahede ja pattude eest maksma surnuks külmumisega või mis? Kas tal üldse on kuhugi minna? Kuidas tema elu sellesse punkti on jõudnud? Kuidas ta sel õhtusel tipptunnil ära ei jäätu ühe koha peal istudes? Kas keegi läheb talle appi? Ja mis üldse aitaks teda? 

Tahtsin oma kotist talle kohe midagi süüa anda, aga kuidagi kohatu tundus pakkuda külmal päeval talle mahlapakki. Või karbitäit mune. Või toorest liha ja teisi asju, mida ma ise seal külmalt ja ilma abivahenditeta küll süüa ei söandaks.  Samuti olid mul olid mõlemad käed asju täis. Kaalusin ka talle Aarete Laeka kontaktide andmist, et ta vähemalt soojalt riidesse saaks. Alles siis, kui koju jõudsin, tuli pähe, et oleksin võinud ju end ikka kokku võtta, osta talle vähemalt kuuma teed ja sinna kõrvale mõne saiakesegi. Kodu ma talle pakkuda ei saaks ja rahagagi väga laiutada ei ole, kuid nii palju suudab vast igaüks meist hädavajajat aidata. Igatahes järgmine kord ma nüüd tean, mida teha, aga kõiksugused soovitused ja ideed ning lood teie kogemustest on oodatud.

P.S. Irooniline oli, et kodumaja trepikotta jõudes oli seal ees üks igavlev noormees, kes vastas mu “terele” vist ainult seetõttu, et ütlesin seda ignoreerimist mitte võimaldavalt valjult. Pilku aga oma telefonilt ta ei tõstnudki – justkui ei tahaks ta mind märgata. Aga märkama peab. Nii oma lähedasi kui ka teisi, kes on hätta sattunud ja võiksid vajada kõrvalist abi. Pealegi on aitamisest rõõmu nii abisaajale kui aitajale endale. Sellesse usume me Aarete Laekas kohe kindlasti ja rõõm on aina rohkemaid aidata.

Maria